Linnajänes Toivo

Jõuludeks saab Tartu endale alati linnajänese.

Toivo suvistest tegemistest ei jõua tavaliselt kuigi palju meie kõrvu, aga juba esimeste külmadega on ta tagasi Tartus. Sätib oma esindusülikonnad korda ja kohtub koostööpartneritega Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnast. Muu hulgas koordineerib Toivo kuuse valimise komisjoni tööd, kontrollib üle lumesahad, juhendab Tartu laste lemmikkarussellide ülevärvimist ning annab linnavalitsuse töötajatele jõululaulu tunde.

Õnneks on Toivo ise ka kuulsast uisutajajäneste perest – Tartul on Raekoja platsi uisuväljakut silmas pidades sellise jänesega tõesti vedanud.

Toivo üürib talvist peatuspaika ühes kesklinna juurviljakeldris ja on seega tihti Raekoja platsil ise kohal. Lapsed võivad Valguskülas Toivole harjutamise eesmärgil jõulusalme ette lugeda, ka viib linnajänes kokku raekoja platsil eksinud lapsed ja nende vanemad. Ka jagab ta teavet ponide ja hobuste sõidugraafiku kohta, teeb karussellidele hoogu ning teab palju muinasjutte ja naljalugusid. Samuti on Toivo kursis Valgusküla kanala sisekliima ja sealsete elanike hingeeluga, nad olid mingi hetk maal naabrid.

Tal on alati taskus ka varutaskurätikuid väikeste nohuste ninade tarvis. Kui vanemad ise enam ei viitsi, mängib Toivo lastega kulli ning on ise vabatahtlikult kogu aeg tagaajaja.

Vaadake nt ka videot, kuidas Toivo esimesel Valgusküla aastal Terevisiooni meeskonda lokatsiooniga harjutas.

Comments Box SVG iconsUsed for the like, share, comment, and reaction icons
3 weeks ago
Jõululinn Tartu

Kell 18!🤍 Süütame homme märtsiküüditamise mälestuspäeval kell 18 Tartu Raekoja platsil küünla.
Oodatud on kõik tartlased, organisatsioonid, pere- ja sõpruskonnad.

---
25. märtsist 29. märtsini 1949 küüditati Eestist Siberisse üle 20000 inimese. Tuhandete saatused muutusid sel lumerohkel ja talvisel märtsikuul 73 aastat tagasi hetke ja hommikutundidega. Igatsetud Eesti kevad jäi nägemata. Läbi nende 20000 inimese saatuse muutusid omakorda veel tuhandete ja tuhandete inimeste elud.

Esimene ešelon läks 26. märtsi keskpäeval teele Tapa raudteejaamast, viimane ešelon 29. märtsi õhtul Võru raudteejaamast. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane väike tüdruk Hiiumaalt, vanim 85-aastane vanamemm Abja vallast. Teel oldi ligikaudu 11 ööpäeva.

Balti riikidest küüditati 25.–29. märtsil 1949 oma kodudest Siberisse enam kui 92000 inimest. Need päevad olid pika ettevalmistusprotsessi kulminatsioon – tohutu paberitöö, operatsiooni tehnilise ettevalmistamise ja salajaste määruste elluviimisega oli seotud üle 76000 inimese.
#mäletame #märtsiküüditamine
... See MoreSee Less

Kell 18!